world hiv

Сайн байна уу? миний энэ тэмдэглэл ”Монгол Бадарчин” цувралын  2 дахь бүлэг болох “Амьдрал Сайхан шүү” номд орж байгаа тул түүнийг авч уншаад блогийн зургуудтай хослуулж, миний аяллыг илүү сайн мэдрээрэй! Баярлалаа.

123

https://www.facebook.com/pages/%D0%90%D0%BC%D0%B0%D0%B9-%D0%90%D0%BC%D1%8C%D0%B4%D1%80%D0%B0%D0%BB-%D0%A1%D0%B0%D0%B9%D1%85%D0%B0%D0%BD-%D0%A8%D2%AF%D2%AF/212910968744783

20070416-DSC04604

20070416-DSC04606

20110416-Kaposi's_Sarcoma

20070416-DSC04608

20070416-DSC04609

20080731-IMG_0804

20110416-HIV-budding-Color

Horaayy..there are 27 comment(s) for me so far ;)

#1

Зөндөө урт бичлэг байсан ч тун амтархаж уншлаа. өнөөдөр хүн болгон л блог дээрээ ДОХ-ын тухай бичиж. гэхдээ таны бичсэн бичлэгийг цаг гаргаж уншлаа. дэлхийг тойрон аялж байгаа болохоор ихийг харж үзсэн байх гэж санасандаа.

Үнэнч, тэвчээртэй байхад болох байх гэж боддог байсан ч одоо байдал улам хүнд болоод байгаа нь харамсалтай.

Pearle Deppsu wrote on 2008/12/01 - 13:37
#2

DOH gedeg bol hvn torlohtond burhanaas ogson shiitgel yum uu daa gej haaya boddog yum …Uchir yun gevel ger bvliin hoyor zovhon bie biedee zoriulagdsan bas hvmvvs bid chin ariun tuushtai setgeleer busdadaa vnencheer hair dvvren enerleer amidrah yostoi baital…. ene horvoo deer eldev gaj zvilsiig bii bolgosnii, muu muuhai zvils ergeed zaaval hor urshig n irdeg gedgiin jishee ch yumuu daa…….

BATAANAA wrote on 2008/12/01 - 14:21
#3

Монголд ч гэсэн нэлээн л хүндхэн байгаа шүү…

Hairtai wrote on 2008/12/01 - 17:36
#4

Zunduu ih zuiliig nutag negtnuuddee sanaa zovj uuriin uzsen zuil deeree tulguurlaj bichjee .Hun bur l ene uvchnuus aidag shuu dee Ih saihan saihan setgeltei hun yumaa Tedgeer shanalsan humuus uuniig unshaad baga ch bolov taitgaraasai gej bodoj bn Ayn zamd chine amjilt

lkhagvaa wrote on 2008/12/01 - 23:13
#5

hi?sain yawch bainu?sonirholtoi ayalaliin tuuheesee urgelj bichej baigaad bayartai baina, tanii bichseniig unshihaar nadad yag kino shig, bas tsaashaa yaah bol geed l zurh hurtel tsohildag geech, bolgoomjtoi yawaarai, tani ard MGL hun buriin setgel baidag bolhoor alzahgui baihaa, amjilt husie

Mon DOH-iiin talaar sonirholtoi medeelel ogsond bayarlalaa, uneniig helhed bidnii ue-iin huuhduudiin dund DOH-iin talaar medeelel uneheer dutmag baidag, iimd zaluu hun bur tohioldliin belgiin haritss, hergelsen tariuraas bolgoomjilooroi gej urialmaar baina. manai uls chn urd hoinoosoo 2 tom gurnii dund baidag bolhoor orj ireh ayaul ih baigaa ni medeej, Odoogoor burtgegdeed baigaagaar OHU-d gehed burtgegdeed baigaa ni 8 say gariu hun, urd China-d gehed 10 say hun owdson baidag segen shuu iimd bolgoomjtoi baigaarai, DOH uud nudej baina zaluusaa!!!!!!!!!!!!!!!

oyun wrote on 2008/12/02 - 10:45
#6

Urgeljlel.

2008 onii 12 sariin 02 nii udur. bichleg blog deere tavisnaas hoish 24 tsagin daraa.

Minii en temdegleliig unshssan hunii too 133, harin sanaa bodloo bichsen n 5.

Minii heleed baigaa zuiliig buren bas oilgoogui yumshig bain. 24 tsag huleehed humuusiin yamarch sanaa onoo buren garaagui bain shuudee!

Bi ta nart. DOH gedeg delhiid ayultai uvchniig uridchilan sergiilhed, humuusd oilguulhad zooriuulj, deerh temdegleliig bichsen buguud, Ta nariin sanal bodol, medleg en tal deer unheer durmag baigaa, en talar neeh ih bodohgui baigaa n medegdej bain.

Deer bichsen shig.

Minii heleed baigaa sanaan – Delhiin eruul mendiin baiguulga, NUB-iin olon salbaruud, en asuudal deer ajillaj bui tus ulsiin udirdlagtai zuv hel amaa ololtsoj, shiidveriig hamtdaa hiihgui bain shuudee!

Zarim Afrikchuud – En uvchin bol Europuud bidnii hun amiig tsuulhuur zohioson geed itgej baigaa tul, olon ulsiin baiguulgiin eldev sanaliig baruunaas uzuulj bui daramt gej ch oilgoj baigaa humuus ch ih bain.

Harin bid? gedeg asuultiig bas taviaad baigaa yumshuudee!

Olon ulsiin baiguulguud mash olon undur mergejiltei humuusiig tuhain busuudruu yavuuldag ch ted n nutgiin hel soyol, yos zanshliig n ch sain medehgui baij, zugeer l handiv uguud asuudliig shiidh met oilgoson heveere ajilbal ur dund hurne gej oilgoson heveeree bain.

Mongol bol neg jishee n.

Deerh mini helsen olon niited hurgej baigaa surtalchilgaanuud bol zugeer mungunii garz. Ulaanbatarin gudamjind baidag eldev “DOH-iig urdchilan sergiilii” gesen ashig oloh gej bui biznesiin baiguulga shig nusur untei uriatai sambriin umnu gants ch minut bolov zogsoj yum bodson hun bain uu?

Hariuuldaa?

Yalanguya STOP AIDS gedeg tushaal, deglemiin daraah Mongol bolon Afrikiin ulsuudad buur ch ur dun baga baigaa. Harin Europuud zohion baiguulagdaj chadsan tul uilchilj boloh yum. ted yamar deglemtei ulsad amidrahiin zovlong suuliin en uedee medersen bish.

DOH tusah yum bol heden jiliin daraa tuluvluj, muruuduj baisan zuildee hurch chadahguin! gedeg ch yumuu.

Mongol uls Halim agnuurt elssen tuhai bichhed orson hunii too, sanlaa bichij bui hunii tootoi adil usuj. Hun bur en asuudal deer sanal bodloo huvaaltsaj baisan shuudee. Harin en udaa ter hol baigaa halimnaas bidend hamaagui oirhon DOH uvchnii ayuliin talaar bichheer hench yu bichhee medehgui.

Harin hen negnii n sailaad muulah tal deer, bol comment bichih zai ugui shuu!

Bidend – Yaahuu? yaval deer ve? gesen eruul mend uls ornii mani ayulgui baidald hor uchruulj bui en tom haragdahgui dainii esreg yum heleh uhamsartai hun alga gejuu?

balyar, buzar gesen oilgoltoosoo bolood bichhees hurtel shijigleed bainsht! Het muhar susegtei baidal ayuld hurgej bolhiig bi harsan.

Afrikiin zarim domch nar enhuu virusiig emchilj chadna gej hutgaar, bies tsus, gargah esvel yamarvaa negen gazar soriv uldeej baisan. Tednii shashin shutleg hundluushtei ch en horvood Material Spiritual gedeg é oron zai baidag buguud virus n ehniih n yum gedgiig oilgohgui baigaa bololtoi. Etsiin dund buh tosgon terhuu haldvartai baisan hutganii ernees bolj uvchilsun baisan. Tegeed nuhruud ehneruudee, esvel esergeer bie bienee gutgej, hardaj baidag. Aimshigtai yum bolood bain Humuusee!

Orsuud : uvur Mongoliin negen malchin suuringiin delguur yavj condom avah gej baisnaa, hudaldagchaas asuuhaas icheed ganzag hooson gertee hrij baigaa tiim ineedtei yumshig hernee, unuugiin uruvdultei kino hiisen baisan. arvaad jiliin umnu. nr n “UURGA” gej.

Harin ter baidal n unuug hurtel hotiin zaluusiin dund baisaar bain shuudee. Zaluus karmandaa condom baigaag etseg ehtee haruulhaas aij, esvel ichij bain!

Tegvel huugiinhee carmand esvel truruuvchind baigaa kondom haraad -sanaa amar baij boloh yum bain! gej boddog etseg ehuud dutagdaad baigaa yum bishuu?

Huuhduudteigee suugaad en talaar yariltsii geheer manai ulamjlalt soyoliin zarim yos jurmuud harshilaad!

Uuniig bid odoo baga zereg uurchilj, yadahnaa etseg eh n huugiinhee ireeduin tuluu kondom avch ugduggui yumaa gehed en tal deer yariltsaj oilgoltsvol yasan yum?

16-20 nasnii ueiin zaluus bugd, dunguj aav eejiin medlees garch, erh chuluug edleh gej beldej baihad aav eej – Ingej bolohgui, tegej bolohgui! gej tushaasan mayagaar zaagaad baival bas huleej avah n muu bain bizdee.

Bi Aav Eejteigee ilen dalangui amidraliin talaar yariltsdag baisan tuldaa l tednii , nadad heleed baigaa zuiluudiig oilgoson. Zarimiig n neleed hojuu ch gesen, uhaarsand hamag uchir baigaa yum.

Ahmad humuusee hundleh heregtei gedgiin neg shaltgaan n nuguul turshlag yum shuudee!

Tegvel bidend en talaar turshlagtai, huuduuddee zaagaad, oilguulaad ugdug tiim shin ueiin setgelgeetei
Etseg Ehuud haan bain?

Bi enhuu uvchniig buzar bish, aldaa gej nerlesen shaltgaan n, hervee bid en uvchnii ayulruu aidasgui harj oilgoj surah yum bol, humuusiin hoorondoh tehuu ul oilgoltsoh baidal ugui bolj, tarhaltiig zogsooj boloh shuudee!

Udur bur hen neg n uheed baihad yu ch boloogui yum shig tsarailj baigaa Afrikiin olon ornuudiig bi gaihaj baisan, Harin en ayul bidnii dund baihad hen ch yu ch medehgui baigaa n iluu ayultai ssanagdaj bain.

- Bi haldvar avchihjee! -Uu tiimuu?
- yostoi muuhai aldlaadaa! chi ingej aldaa gargaj bolohgui shuu! gej en uvchnii talaar hoorondoo chuluutei yariltsdag bolgii. Naizuud tsuglaad haniaad tursen, esvel shar avsan gej yariaad baij boldog hernee DOH gej delhii niiteeree aidasd baigaa uvchnii talaar amaa neeheer muu yorolj baigaa met, esvel zavhaarch baigaa met shuumjlel hurthee bolitsgooi.

Manai olon tuvuud haldvar avsan hund stgel sananii zuvulguu uguh n zuv gej uzej baiga ch – En zugeeree, amidrah bolno, humuus yu helj baigaa n hamaagui shuu! gej en uvchin tusaagui hn tussan hund helhed her ur duntei ve? Harin haldvar avaad amidralaa zugeer avaad yavaa hun tussan hund zuvluvul, her oir baihuu? tgleech terhuu shavar baishingaas garaad nuguul uhaan suugagui aidast avtsan humuusiin dund amidralaa urgeljluuleh yum chin tiim ch amar bish shuude! Bid ter uvdsun humuusd setgel sanaanii tuslamj uzuuleh gadna niigemd muhar shutleg shig aisan aidasnaas emchilj, oilguulah tuslaltsaa uzuuleh heregtei bainsht. Udur bur uchriign sain medehgui uvchnii nernes isn terhuu aidasiin solyoorloos emchleh erhtei bainsht.

- Negen Mongol zaluu uvdjee! geen medee sonsonguutaa – Haa zaavartaj yavaad tussan boloo? buudval taarna gej yamarch hun setgelguigeer helj chadaj baigaa humuusiig yaanaa. Internet deer baigaa humuusiin sanluudiig unshaad uzeeree! En bol Mongol gedeg bie bieniihee amidraliig ulandaa gishgedeg bolson niigmiin duu hooloi bain shuudee!

Hen negen hort havdar tusch! 5 jiliin nastai bolj, gevel arai buudaj al gej elehgui bizdee? Hun dahiaad uvchin zovlon gantsaardliin dund 5 jilch baitugai amidrii gej bodoj baih n zuv bizdee?

Tegeed ch hen neg n hunii ah duu ee aaviig buud gej helj baigaa yamar aimshigtai nugeltei hun be?
Bichlegiin ihenh n manai unuu ueiin zaluuchuud, Mongol ulsiin ireedui! Aimar baigaa biz?

Gar hurheer, hamt neg gert amidarhaar, eldev shumuulaar tusdaggui! gej notlogdson olon jisheegeer yariaad l baihad sonsohgui, dahiaad hedhen jil ch bolov en hatuu horvood amid yavmaar bain gej bodoj baigaa ta bidnii negiig uhvel taarna, hohichin gej bainshuudee.

En uvchin zuu triuuraar, tsustai buruu haritssnaas tusdag baihad zaaval – Balyartsandaa! gej zuheed baigaa hun haan uhamsar suusan be? Manai Aav Eej, Uvuu Emee – Uchtei, yadarsan hund tusbolbol chamd buyan huraagdan gej zaaj baisan.

Hervee hen neg n tussan baih yum bol tereer udurt togtmol emee uugaad l, yavaad bainbal zarim neg muu amlaad baisan huumuusees hamaagui hoin delhii eejdee shingen shuudee!

Tanii huuhduud yu bodoj bain, manai ahmad ue yu bodoj bain gedgiig haruulhiin tuld bi iinhuu TOLI-iig zohioogood! – Ta nar asuudal deer sanal bodloo bichechee! gej uriaalaad baigaa yum shuudee!

Yalanguya heruul uruul, doromjlol bish bol tanii buh bodson zuiluudiig busad chin olj unshij bolno shuudee! Tegleech hen gej hun, haan amidardag gesen medeell bahgui tul esreg huisiin hunii neree ch teer dald baigaa sanaa bodloo neej bolno shuudee!

Mongolchuudaa! Manai shin ueiin, ulsiin ireeduig avch yavah zaluusaa! asuudliig hamtiin hucheer heleltsej shiidver gartsuudiig olj hartsgaai!

Amai.

AMAI wrote on 2008/12/02 - 11:37
#7

Sain bna uu? DOH-iin tuhai ooriin bodloo huvaaltsaya!
DOH-iin tuhai anh humuust hurgehdee ene bol mash aimshigtai zuil eniig tussan hun bol buzar, neg heseg humuus l tusdag met. Tiim bolohoor anh humuus huleej avahdaa ooroosoo ih hol bi yalaa gej ter humuus shig bdagiin, ene nadad ogt hamaagui gej oilgoson. DOH bol yas undes, niigmiin baidal hogshin zaluu heniig ch yalgadaggui. Bi tanii helsentei sanaa niilj bna. DOH bol buzar bish aldaa DOH tussan humuus nugelten bish bidnii adil hun zovkhon amidraldaa aldaa gargasan.Haldvar teej bui humuusiig bid uldsen amid yavah hugatsaand amidraliin sain saihniig mederch, az jargaltai bhad tuslaya!!!!Tedend setgeliin dem ogoyo. Bidnii l adil hun Zaluuchuuddaa urialmaar bna.DOH-iiin haldvar avah zam n haniad hurehtei adil bish shuu dee. DOH-iin talaar zov medeelliig ojl avtsgaaya. Etsest n TEVCH UNENCH BAI BELGEVCH HEREGLE!

Boloroo wrote on 2008/12/02 - 15:44
#8

Bi anh DOH gedeg owchnii talaarh medeelliig surguui deereesee awch baisan, ih l aimar owchin yaj ch tusch bolno, ehiin svvgeer belgiin zamaar, tusaar(haldwartai tariuraar), DOH-toi hvntei vnseltsewel yaah we geh met(4 litre DOH-iin virus-tei shvlseer). Tegeed ter neg udaagiin hicheel mash ach holbogdoltoi bolson bvh yumand anh seremjtei, taaraldsan hvn bolgondoo DOH gej tiim owchin baidag yum bainalee, tegj sergiileh heregtei, bvren emchlegdeh bolomjgvi uchraas bolgoomjtoi baih heregtei geel ih bodoj yawdag baisan.
Tegsen odoo yamarch vne tsenegvi DOH-oos seremjiley geh meteer bainga helseer baigaad, nogoo olon helbel ulig gedgeer ontsiin sonin zvil bish gedgeer hvleegeed awchichdee.

Ene wrote on 2008/12/02 - 16:10
#9

hvmvvs end yagaad sanaa bodloo bichehgvi bainawee gewel, 1d ehlvvlcheel vrgeljlvvlj unshaagvi, 2d ene bol neeh sonin sedew bish sanagdsan baih. Yagaad gewel bi ch gesen ingej handaad garsanaa, commentvvdii ni harii gej bodood harsan chini Amai-iin comment haraad yum bichmeer sanagdlaaldaa.

Ene wrote on 2008/12/02 - 16:13
#10

oo medeelel muu bn, humuus tiim ovchin bdg hen negen tusaj l bdg, gehdee bi bolon minii oir toirniihon hezee ch bish gsn naidvaraar goloo zogoosoor aldaa uildel hiideg shu de.

Minii bodloor bol ter DOH tussan humuusiin seremjluuleg, yariltslaga ni baival iluu humuust hureh um shigee. Mongold buh umiig l darj nuuh um, ene mgl d ilreed bgaa 40 hun busaddaa ene talaar yarij helj seremjluulbel humuus huleen avahdaa iluu sain shdee, zuragtaar bidnii dund l bdg neg hun Mgl heleer yariad bi uneheer iim aldaa hiisen, tegeed iim bolson gedgee helj yarij baival humuust iluu hureh um shigee, getel tedgeer humuus ni chimeegui l bdg, ug ni haldvar avsanaa medsen hun asar ih haramssan, setgeliin daramtand orson, medeej ooroo buren medeeleltei bgaagui, bas ooroo ter ovchniig hezee ch tusahgui gj yavj bgaad l tussan bj taarna, getel ugui bdg um bn, hen ch eniig tusaj boloh um bn, zaluusaa bolgoomjtoi bgaachee gesen uria ayan heregjuulbel heregtei bh da ug ni, odoo ochnoon l zaluus bar tsengeenii gazar ochood huntei taniltsaad buudal orj bn, tedend uhaan ch alga, aidas ch alga, belgevch 100 hamgaaldagguig meddeg bolov uu, tiim neg hun ooriinhoo party daj bgaad neg huntei havitaad ene ovchniig avsan talaaraa helj, ene tand ch gsn tohioldoj boloh um shu gedgiig asar sain oilguulbal te,

hun chin ugaasaa nudeeree harsan zuildee chiheeree sonssonoos iluu itgedeg shu de, tiim uchraas nuulgui il gargaj, sain taniulah l heregtei de, esvel haldvar avsan humuus nomoo gargaj boloh um, eldev albanii ug helleggui, zugeer l ooriinhoo amidraliin zamnalaa, ovchin avsan talaaraa, bi bagadaa tiim huuhed bsn, tiim husel moroodoltei bsn, tegeed ter neg aldaaniihaa tuhai delgerngui bichsen, tegeed ooroo tiim ovchin tussan hun chin ih medeelel tsugluuldag shdee tiim medeellee oruulsan nom hevleed humuust taraah heregtei ch um uu, tiim nom gargaad zaluust taraaval ih hereg boloh bhaa, niigmiin toloo ene tom companiud neg nom gargah zergiig sponsordoh asuudal bish bh

alchemist wrote on 2008/12/03 - 00:41
#11

my blog deer bas doh-iin talaar bodloo bi bichsen bgaa, zaluus bas orj uzeerei

mendee wrote on 2008/12/03 - 15:40
#12

бэлгэвчийг зуун хувь дох_с хамгаалдаг гэж сурталчилж бэлгэвч бэлгэвч бэлгэвч гэж бүхий л сурталчилах хуудсандаа оруулдаг нь хамгийн том учир дутагдал шүүдээ. өнөөдөр дэлхий дээр нэг ч эрдэмтэн бэлгэвч дохоос зуун хувь хамгаалдаг гэж арай ч зарлачихаагүй байна бэлгэвч ганц дох ч биш хүсээгүй жирэслэлт бэлгийн замын өвчнөөс хамгаалдаг гэдэг ч бэлгэвч нь ДОХ ТУСАХ ЭРСДЛИЙГ ЗӨВХӨН БУУРУУЛДАГ гэж манайхан мэддэггүй. аз болж арван жилийн /Доржханд/ багш энэ талаар зааж байсан нь огт мартагддаггүй юм. ХҮМҮҮСЭЭ БЭЛГЭВЧ ДОХООС ХАМГААЛАХ ХЭРЭГСЭЛ БИШЭЭ ХАРИН ЭРСДЛИЙГ БУУРУУЛАГЧ Л ЮМ. Амайд хэлэхэд түрийвчиндээ бэлгэвчтэй явдаг гэжээ гэхдээ бэлгэч зуун хувь хамгаалдгүй юм шүү гэж оруулах хэрэгтэй юмшигээ энд тэр тухай мэддэггүй сурагч оюутан тэрч байтугай багш албан хаагчид орж тэмдэглэлийг чин уншдагт итгэж байна. to use condoms (rubbers, prophylactics) to help REDUCE the spread of sexually transmitted diseases. These diseases include AIDS, chlamydia, genital herpers, genital warts, gonorrhea, hepatitis B, and syphilis. You can get them through having sex — vaginal, anal, or oral.
Note well: Condoms are not 100% safe, but if used properly, will reduce the risk of sexually transmitted diseases, including AIDS.

гэж хаанаас ч олж уншиж болно.яагаад гэвэл дохын вирус бусад вирусыг бодвол өчүүхэн жижиг, бэлгэвчний ханаар нэвтэрч чадахаар бэлгэвч өөрөө маш уян хатан материалаар хийгдсэн байдаг…. энэ тухай бодож үзээрэй маш чухал зүйл гэж бодогддог

consuelo wrote on 2008/12/03 - 16:45
#13

hi sain yavj bn uu anh udaagaa uuriin chini temdegleliig unshij bn taalagdla.olon hun unshaasai gej husch bn.
minii huvid ene uvchnii talaar unshsan uzsen sonnson uilees tsaashgui ch herhen haldvarladag her ayulta geed erunhiiduu medeh yum bn.
Humuust handaj helehed hort havdraas bid herhen aidag bilee,hort havdartai huniig herhen uruvddug tuslahig husdeg bilee,ene uvchin tuuntei l adil.adilhan emch nar buren anagaah argiig oloogui bgaa,adilhan l uvchin…gdegiig oilgoh heregtei gej helmeer bn.
Mun mongold denduu ih arhidalt denduu ih zadgairal ihsej bn gej boddog ohiduud het ih erh chuluutei teriigee buruu edleed bh shig….

boloroo wrote on 2008/12/05 - 06:17
#14

Amai,

Gants yum helchih uu? Bi shuumjilj baiga yum bish l de. Chinii iimerhuu mind-opening yum bichij baigaa hudulmuriig chini uneheer unelj baina.

Gehdee deerh zurag tavisan talaar Amerikt adil turliin poster-uud negen udaa tuuhend ih tarhsan talaar gants hoyor ug helchihye: 40-50 aad onii uyed Amerikt neg uye tembuu bolon busad belgiin zamiin uvchin ih gazar avch l de. Tegeed tuuntei tuushtai temtseh jurmaar zasgiin gazar ni nileed “aggressive” campaign yavuulsan gedeg. Enehuu campanit surtalchilgaandaa ihenh tohioldold, mash tsarailag ohid busguichuudiin zurgiig ashiglaj door ni harin “You may think she’s innocent, but she may not be” gesen bichlegiig dagalduulj belgiin zamiin uvchingiin esreg sonorduulsan baina. Uunii ur dund, emegteichuudiig zavhraltai holbogduulan uzeh setgelgee, tsaashid uls oron niigmiin zavhraliig emegtein hunii image-tei holbon uzeh stigmatization ulam lavshirsan gedeg.

Za tegeed endees ehleed tsaashlah yum bol image, symbol, feminity-iin talaar zunduu yum balairch bolno. Tovchhondoo ene busguin zurgiig blognoosoo avaad door ni tavisan tailbaraa dahiad redaktorlochihvol ch avuushtai l temdeglel bolson baina. Iimerhuu sedev hundsun ni sonirholtoi gehdee medeelel taraaj soliltsohod garah ur dung zohiogch hun harin tusdaa ch gesen bodoltsoj baih heregtei baih. Odoo yalanguya mongold emegtei huntei holbootoi male cultural chauvinism buyu emegtei hunii durs image-iig nileed fetish bolgodog gazar ulam gunzgii stigma uusgehees sergiileh heregtei. Bi uuniig emegtei hunii zugees bichij baigaa shu.

Tuya wrote on 2008/12/06 - 01:38
#15

Tuya chamd mash ih bayarllaa. Chinii sanliig gunee hundetgej zuv gej uzsen tul zurgiig avsan bolno.

amai wrote on 2008/12/06 - 02:27
#16

xet nurshu bichje suul hesgiig unshsangui.uuchlarai.
bi lav huntei suuval ehled shinjilgee uguulne gej boddog shd.teged hen negnes uvchin avch haldaahig zuvshuruhgui shu gej heldeg baih da.hechneen hichesen ch hen neg n itgel aldad ter uvhchniig avaad haldaaval yanaa gej bodoj bn.bugd uursdu hichevel bolohgui ym bhgui shd.neg udagin zuurdin jargalas bolj amidrala aldval teren shig haramsaltai ym haana baihav tiime amai.

buya wrote on 2008/12/06 - 20:10
#17

Doh toi humuus yariltslaga ogdog um bn, doh toi zaluugiin yariltslagiig endees unshaarai

http://news.zaazuur.com/?p=1226#more-1226

alchemist wrote on 2008/12/06 - 20:59
#18

Zaluuchuud Eruul Mend “ZEM” Tuv geed gay zaluus bolon HIV seremjluuleg medeej oilgolt uguh seminar Naf’tai ( turiin bus baiguulga ) hamtarch zohion bguuldag. Minii ajiglasnaar ZEM ni iluu busdad ene tuhai hurgeh sanuulah uil ajilagaa yavuulahiig hicheedeg yum shig, bas ene tuv’g Mongol’n anhnii HIV ilersen zaluu baiguulj bsan gej sonsson. Zarim turiin bus baiguullaga hudlaa sanagddag, tovch ugeer zugeer mungu hiideg ugaadag arga heregsel. Yur ni tuhain zuiliig yagad sanuulj anhaaruulj bgaag uhamsarlasan irged l zuv yaridag yum shig sanagdsan. Ter EM-n said Lambaa bol ene talaar oilgolt bdaggui yum shig bna lee, huurhii min gay zaluus l ikh urtugdduj tusdag metiin yum yarij bsan, ted busad humuusiig bodvol iluu shinjelgeend hamragddag bhoor bas esreg huisten sonirhohch humuus ni iluu gemgui tsarailj yavah durtai tednii dund chimeegui uhel taraagch yavj l bgaa uuriiguu ch medehgui zarim neg ni. Zugeer ailgah gesen yum bishee iluu uursdiiguu hairladag uhamsartai bgaasai gej l bichlee. Haramsmaar bas neg zuil ni ihenh zaluuchuud belgevch hamgaalalt’g hereglej suraagui. Hamgaalalt gesn oilgolt bidnii yeiin zaluuchuudad hevshmel heregleenii neg gej oilgogdog bolvuu,,. Naiz zaluu bid 2t HIV shinjilgeenii negative gesen haryu bdag odoo her ni hadgaldag, uchir ni ene jijeg tsaas bid 2t uuruu uursdunduu unench bhiig sanuulj, uuriiguu hairladag shig busdiig hundleh mun bid 2 uur uursdiin zamaar yavsan ch ireeduid hen negend hariutslagatai uhamsartai handah sanaag bii bolgoson.

Mona wrote on 2009/11/10 - 19:37
#19

tand bayarlalaa uchir ni unuudur 2009 onii 12.01 bi unuudur l tanii ene medeelliig unshij bn. bi radiogiin setguulch hun l dee6 unuudur bi yag odoo 21 tsagaad radiogiin shuud nevtruuleg hiih geed yariltslagandaa beldeed suuj bn DOHiin haldvartai negen ahtai chin setgeliin yariltslaga hiih gej bn. ta uuniig unshaad nadad amjilt yuruuj bgaa gedegt itgeltei bn. bi Dohiin talaar zuv oilgoltiig zuv oilgoltiig zaluusdaa uguh yumsan gej olon nevtruulgiig hiij bsan ene nevtruuleg maani dorvitoi hiij bgaa 2 dah buteel maani yum tanii medeelliig unshaad bas l sanaa avlaa ter hunees yu asuuj ter huntei ih engiin yariltsah yumsan gej hicheej bnadaa za amjilt bi ch bas nevtruulegtee beldlee saihan yariltsahiig hicheene ee

saranzaya wrote on 2009/12/01 - 23:39
#20

Zaluu hunii huvid dandaa shineleg, chuhal asuudluudiig hondoj, sanaa bodloo busad zaluustai huvaaltsaj baidagt bayarlaj bna. uneheer hunduushtei chuhal asuudliig bichjee.
Gal ruu garaa durehed tulegdene gedeg shig humuus zugeere l oilguulah heregtei bas humuus oorsdoo oilgoh heregtei gesen sanaa uneheer zov sanagdaj bna.
neeree l hen neg gadaad hunii zurag tavichaad anhaaruulga ene teriig hen ch oishooj uzehgui hajuugaar ni ongordog. yor ni mgl.d baigaa zuilsiig mash boditoi bolgoh heregtei gej boddog.
jishee ni sayahan emaild maani neg night shownii urilga irjee. terend iim iim hamtlag duuchid irne… ene showuunii zorilgo MONGOL ULSAA HOGJUULEH gejee. show.gaar mgl uls hogjihgui ni todorhoi. tuun shig huuramch, hunii nud, setgeld torohgui medeelleer hezee ch yumiig uridchilan sergiilj chadahgui.
Tanitai sanal neg bna. magadgui zaluus hamtran ajillaj sanal bodloo huvaaltsaj, yamar neg garts haij boloh yum.
Amai tanid amjilt husye!!!

Chimeg wrote on 2009/12/02 - 08:16
#21

Minii hamgiin ih sanaa zovj yavdag yum bol manai hodooniihon mash medeelel muutai. Belgiin amidral n tun zambaraagui yum shig sanagddag. Tegeed suuliin uyed hodoonoos orj irsen zaluus DOH tuhai medleg muugaas bolj haa hamaagui l yum boltsgooj baih shig haragddag.
Manaihand suuliin uyed “ongon baina gedeg utgagui” ene ter gesen hamgiin buruu oilgolt ih gazar avsan.
Getel end tedn yavj, humuustei uulzaj baihad manaihan shig tiim buruu oilgolt, zadgai amidral ruu shuurch baigaa humuus ih hovor yum bilee. Latin amerikuud ter chigeeree l Katolic. Muslimuud, Zuub omnod aziihan, Jewish geed l mash hyamgatai.
Minii bodohod Mongol zaluusaa neg emh tsegtsend oruulmaar baina. Ovdson negiigee demjih, niigemd n bailgah bol bas nogoo neg hereg l dee. Gol n orgon utgaaraa bol zaluusaa emh tsegtstei, hariutslagatai bolgoh heregtei.
Oron nutgaar jijig surtalchilgaanii nom taraah heregtei.
Ulaanbaatriihan n erh bish eldviin yum sonsoj sursan bolohoor arai medeelel ihtei shu de.
Bid tsoohuulhnee, tegeed bas uneniig helehed zambaraagui humuus. Tegeheer neg gazar avbal hetsuu l baih.

za tegeed tovchhondoo, CONDOM CONDOM CONDOM, bas dahin CONDOM!

haa ochij manai emnelgiihen zuu, tariurtaa ih anhaardag bolson baina lee. gehdee l minii battai medej baigaagaar, DOH shinjilgee avch hagalgaand oruulah yostoi huniig tanidag emch n shinjilgeegui l hevtuuleed, hagalgaa hiichihsen yum daa.

MEDEELEL, MEDEELEL, MEDEELEL!

Deegii wrote on 2009/12/02 - 10:09
#22

condom 100% hamgaalahgui geed bga ym bishuu.zambaraagui belgiin haritsaga bagasga.tsusaar haldvarluulahaas sergiil.hun bur hicheevel mongol uls ene uvchniig tarhaahgui baij chadna gej bodoj bn.amai chi ch gesen tohioldlin belgiin haritsanud deere anhaarval zohiltoi,belgevch 100% hamgaalj chadahgui e gesen bn.tiim bolohoor bodoltoi l bgaarai.

buya wrote on 2009/12/02 - 16:42
#23

gantsxan l yum xelmeer baina, ene DOX chin zarimdaa bodood baixad byr WORLDWIDE business yum shig sanagdaad baixiin,… ene DOX gedeg uvchinii ard toolj barashgyi ix mungo ursaj baina, enee teree NGO kompanit ajil geed l xeden sayaaar ni zartsuulagdaj baina, belgevch enee teree geed l bas xeden saya, enee teree zuragt xuudas geed l bas xyazgaar alga… tegeed ene bygdiin ard zarim ni mash ix mungo xiij baina!!! Tegeed xeden arvan jil ingej ix mungo zartsuulj baigaa murtloo em enmelegt ni xediig zartsuulj baigaagaa erduusoo yarixgyi yum! Ene uvchiniig emchilj chadaxgyi baina gejyy dee! xudlaa baixaa… ene byxen burxantai yamarch xolboogyi… ene bol xyn turloxtnii xiij baigaan xamgiin buzar yil, xamgiin ashigtai business… uuchlaarai ene talaas ni xarsand!

Hello wrote on 2009/12/02 - 20:25
#24

Санал нэг байна. Манай орны хувьд энэ өвчний тархалтан дээр минийй хамгийн их санаа зовоож байдаг зүйлийн нэг бол эмнэлэгийн багажны ариутгал байдаг. Шүдний хувийн эмнэлэг л гэхэл хэдэн зуу байдаг ба тэдгээр нь яг шаардлага хангасан ариутгалын аппарат, стандартыг мөрддөг эсэх нь үнэхээр эргэлзээтэй. Нэг жижиг печь маягийн зүйлд л багажаа хийсэн болоод авч байгааг олон удаа харж байлаа. Иймд эмнэлэгийн ажилтан нарт энэ асуудал дээр чин сэтгэлээсээ хандаж байхыг уриалж байна.

pbolor wrote on 2009/12/03 - 03:08
#25

HIV gej er n baihgui gedgiig sonsson u? Delhi dayar unuudur baylagig hen iluu iheer ezemshih ve? heniig yamar uvchin tusgaj tuhain uvchind nervegdsen ulsad tuslaltsa uzuulj bui meteer herhen uhaalag tsever argaar mungu olj bn ve gedeg asuudal tsaana bga shuu! unuudur bid vaccinenation, swine flu…hehe ugtaa bol bugdl capitalism-n huuliar herhen yaj ih hemjeeni ashig hiih ve l gedeg asuudal bga yum. Good Luck!!!

Predictioneer wrote on 2010/01/13 - 15:48
#26

Sain uu? Bi DOH uvchinoos herhen sergiileh talaar gadaad nyavj baigaa mongolchuudad hicheel zaadag ym. Gadaad baigaa mongolchuud mun yavj baigaa mongolchuudaa ene uvchnuus hamgaalah gej. Tanitai hamtran ajillmaar bna.

Oonoo wrote on 2010/03/02 - 03:45
#27

condomiig buudald uulna unegui ogno gedeg biluu? mongoo tolood orsonchin condom baihgui enter geed yadaj zarahgui shono delguur haij soliotoi yumshig alhaj bailaada. neg ohin nadad tegj baisan yum untah gehed shinjilgee hiilgeed irwel untana gej hehe shudraga zagnsand ni bayarlsan. tegeed uuriichin helseneer turuuwchiniihee talaar condomtoi yawj baisan ni yorno deer bolj taarsandaa. hurdan ehnertei boloh yumsan :)

bii wrote on 2010/09/19 - 16:43
You can leave a response, or trackback from your own site.

Write Your Comment

Comment Guidelines: Basic XHTML is allowed (a href, strong, em, code). All line breaks and paragraphs will be generated automatically.

You should have a name, right? 
Your email address, I promised I won't tell it to anyone. 
If you have a web site or blog, you can type the URL right here. 
This is where you type your comments. 
Remember my information for the next time I visit.