post Категори: Аян замын тэмдэглэл post 11 Сэтгэгдэлтэй post2008/09/12 | 20,861 Үзсэн

Savhnaas seree n iluu MODNII !

Mongolooroo yarisnaas Hi gej helvel bolovsroltoi,

Mungutei bol yug ch hiij chadna

En Durmiig hen zohioson yum be?

BID TUURSUN UE!

Delhiin tsag toolliin jamiig uuriinhuuruu shiideed 2008 on geed gargasan soyol irgenshil dandaa zuv baih albagui!

Delhiin tsagt buh too 6, 60, gesen tootoi holbootoi baidgii bid, MONGOLCHUUD KALENDAR gej ug garj irhees umnu medeed murduj baisan. Neg ZUUN gej yarih bus JARAN gej toolvol delhiin buh uurchlultiig medej , uridchilan tootsoolj bolj baisan.

100-uun gej toolol tsag tolold ogt baihgui, 2 jaraniig 120 jil geed 200 jil gej heleh n 3 jaran 10 on gej toolhoos amar gej bodson uchir HUN Turluhtnii tsag toolol hiisen.

Europiin suuliin 100 garui jilt sag agaariig uridchilan taamaglah argiig sudlaj unuudur tsag agaariin 7 hongiin uridchilsan medeeg olj chadaj baihad buhel buten jileer n, Jarangaar n sudlaad hiisen MONGOLCHUUDIIN BILGIIN TOOLLIIN

Nuutsiig odoohondoo hen ch oilgoogui baigaa yum!

Jil buriin tsagaan saraar irj bui jiliin baigaliin baidliig taniltsuuldag uls uur haanch olsongui. Mongolchuud zuun zuun jileer nuudelchnii soyoliig hugjuulj baihdaa 6 gesen toonii uchriig medej jaran jarangaar tsag toolliig huvaasan baij.

Tiimees udaan hugtsaand temdeglel hutulsnuur Delhii gedeg garig busad ogtorguitai herhen uyaldaatai baidgiin oilgoson baij.

-En jil boroo hur ihtei, esvel haluun huurai gej helj baival Mongoliin toololiin davtamjind tiim zuiluud neg bus udaa davtagdaj baisan baij taaraa! Manai erdemted uvug deedes heden ueree enhuu tsag toolliig gargasan bolo gej bodoh uedee unuudriin 17-dugaar jaran gedgiig 100-tiin kalendart shiljuultel 9zuun onii havitsaa taaraad baih yum. 9 gedeg too bol tengeriin too.

Bidend en calendar burhan tengerees zayagdsan aguu zuil baival yanaa?

Sayahnaas baruuniihan hugjuud, tsag agaariin uridchilan tootsooloh mashinuudiig 1000 garui jil hudulmurluj baij gargaj irj baihad bid ter ued iim zuiliig setgesen baidag!

Magadgui NASTRADAMUS delhiin suirliin udur gej zugnuj baisniig unuudur buruu calendariaar tootsood 2000 oniig suirliin udur geed baisan yum bishuu

Yagaad 60 sec 60 min , Haluunaas huitenruu 6 sar huitnees haluunruu 6 sar, zunduu olon jishee heleed baij bolno gehdee 6 gedeg bol EH eejiin too, Delhii eejiin too!

Harin 9 gedeg bol Aaviin too, Tenger Etseg. 9 tenger

6 bolon 9gedeg too bol eej aavaas huu bie bolson too.

Emegtei hunii 36 nas gedeg n Eh Hun Gazar delhiitei negdeh ue, Bi aaviinhaa heden nastaig sandag hernee eej 36-tai gej bodsoor heveeree baigaa.

Mongolchuud busdiig bodvol baruunii calendar deer neg jil nemej yardgiin shaltgaan n huu hevliid amidarsan nasiig bas oruuldag yum. Bid busdiin meddeggui zunduu nuutsiig soyoldoo shingeesen baidagt bi unheer bardam bain.

MONGOLIIN TUHAI minii bodloos

Bi ayalj baihdaa baing delhiin zurag deeree Mongoloo hardag baisan. Hed heden udaa hicheeliin bumburtsug deer haraad manai bagshiin yariaad baisan sanaag oilgoson.

Tereer- Mongol bol delhiin yag tseejind orshdog zurh yum, helber n hurtle zurhshig baigaa bizdee.Gej hicheel burdeer helj baisan sanaand orloo,

yag haraad baisan chin Umnu zugtee Govi heertei, baruun zugtee Undur Uulstai, Hoid zugtee Oi mod hoyor tom nuurtai. Zuun zugtee hyazgaargui heer taltai. Harin Dalai tengis l dutagdaj baigaa bizdee. Bi uuruu dalaid garah burtee mash ih aidag, yamarch gazar, baihgui hyazgaargui us. Bid en ih usiig muruuduh hereg bain uu? En huselchin neg bol bid dahiaad baildaj baij esvel delhii 1000 metrees doosh jivj baij bielne shuudee!

Minii delhiig toiroh ayalaldaa yagaad bi iim tuushtai uls orniig alagsahgui ayalhiig huseed baigaa gavel Gereesee baruun zug garahhdaa delhiin uls buriig uuriin ayalaaraa holbood zuun zugees gertee harihdaa zurhend sudas niiluulsen met Mongoldoo gadaad yertuntsiin medee medeelliig avchirmaar sanagddag yum.

Ter tsagt zurh tsohilj ehleh met!

Sudan ulsiin viza huleeh 8 sar bol tevcheeree shalgah, uuriinhuu zorilgondoo unench baihiig shalgasan mash tom turshilt baisan.

Ayalal zuvhun zugaalaad saihan buhniig uzeed baigaa geheesee delhiin HAMGIIN HETSUU gej boloh gazar nutguudiig ogt algasalgui, ailgui davj chadah yum bol uuriiguu MONGOL gej nuur bardam duudah erhtei bolno gej itgej bain.

delhiin hamgiin ers ters uur amisgald ogt gomdolgui amidarch, delhii eejee uurshigee hairlaj gutliinhaa honshooriig gazar gemteehgui gej deesh urgudug undesten bid shuudee. Tsus suu usand hurgehgui, Mal gargahdaa tsus gazar deer hurgehiig tseereldeg ard tumen Delhiin hamgiin tom gaihamshigt amitan Halimiig agnahiig sanaachilsan ter ued delhii bidend shiitgej noogduulsan met. 2001 onii zud bol zuvhun sanuulga baisan baih. 10 saya mal, tudii chinee ger buliin amidraliin batalgaa ugui bolj hotiin zaaral horooluudiig nemsen bilee?

Bidnii shashin shutleg huuchin horiotoi baisan tul humuus mash ih martsan bain. Baigal delhii bol bidnii etseg eh, tuuniigee hamgaalbal bid saihan amidran harin chadahgui bol bilgiin toolliin uridchilan taamagluud zurj ehlen. Delhii deer uildverjilelt bie bolno gej Mongolchuud umnu n tusuuluugui baisan tul Unuudriin DULAARlaas bolj bui tsag agaariin uurchlult bidnii TOOLOLd uurchlult avchiraad, tegeed zarimdaa zuruud baigaa bolvuu?

Mongolchuud hedii chinee baigaliinhaa esreg yavna tudii chinee yaduu doroi bolno. Unuudur bid gadnii daramt muljlugund baihgui baigaa hernee 3 saya hunee tejeej chadahgui bain shuudee! Yagaad?

Gazar hunduh tseereti baisan tul Mongol geree nuudliin baihaar zohitsuulj, Delhiin buh ulsiin humuus tuuhendee nuudelchin baij baigaad hotiin soyold shiljsen bol Mongolchuud hamgiin suuliin nuudelchin soyol heveeree uldsen yum.

Mongolchuud bid baigal orchnoo hamgaalahgui bol duu shulgend baidag ter saihan magtaaluud hoich uedee domog met ulden gehees bi mash ih aij bain. Baruunii olon ornii tuuh soyol sudalj baihad 50 garsan eregtei hun eej aaviinhaa buyaniig magtal duulj, turluh nutgiinhaa baigaliig magtaj baigaa Mongolchuudaas uur barag haragdsanui. Mongold gazar hunduj ehelsen muchuus humuusiin amidral ulam muudaj, Suuliin olson Uran bolon nuursnii olboruud Mongoliin niigemd irgenii dainii anhnii shinj temdgiig avchirlaa!!!

Bi mash olon shashintai ornuudaar ayalj tedgeeriin soyol ulamjilal shashniig n sudalj baih yavtsdaa mash olon zuil oilgoson. Mongolchuud bid mash ih uvurmuts ard tumen, Busad Aziin gej boloh ornuudaas shaal uur.

Horaayy..there are 11 comment(s) for me so far ;)

#1

hi Amai? chinii temdegleluudiig unshih buriid chamaas medleg unertej bas jaahan huuhederhuu genen tsailgan zan ch ajiglagddag, .. ene temdegleliin tuhaid yagaad ch yum cham shig dan gadaad humuus dund bgaa bolohoor ch teruu mongoliinhoo talaar sairhsan magtsan baharhsan zuiliig unshih neg l saihan bdag yuma, bi iim l eh ornii huuhed shuu de gej bodohoor ulam iluu ih ornoo hairlamaar,… gehdee minii setgel zurh dandaa mongoliinhoo tuluu shanaldag, ulamjlalt tuuhen soyolooroo gaihamshigtai ch hun tus buriin amidraliin urnul yamar emegneltei ve gej bodohoor l haramsmaar, gants amidrah nasandaa barag buh l mongolchuud maani unuu margaashiin talhnii mungu, tsalingaas tsalingiin hoorond amidarsaar tegeed nasnii etsest uvchtei humuus bolon uldej barag tetgeveriin hedee ch avch chadalgui burhan bolj bn gej bodohoor tedniihee umnuus haramsaj uruvduh shig,…. hezee minii mongoliin ard tumen amar amgalan az jargaltai amidrah yum boldoo gej bodoh yum… za neleen urt sunjirsan comment bolchih shig bolloo, Amai chamaig demjdeg shu, chi bol HERO, uneheer mundag zaluu!!! altan shar zam tani ulziitei bh boltugai! kisssss!!! mmmmmmaaa!!!!

chamd hairtai ohin wrote on 2008/09/14 - 01:20
#2

Sainu Amaa? Bi neg zvil bagaasaa bodoj yubdag yum!!! Mongol hvn bvr jildee gants saihan mod tariad tvvniigee urguulj bay gesen bodoltoi vvniigee naiz nartaa yurj yubdag yumldaa! Tegeed bi Daraa jil MNG de ochood Modoo tarj ehleheer shiddsen!!! Vvniig demjij hamtrah hvn baibal bazar8989@yaho.com Ukrained irbel nadadtai holboo bariaraa chadah chiniigeeree tusalj ogno. za tvr bye

BAZIK wrote on 2008/09/14 - 14:37
#3

Hi Amai, chinii blog-iig bugdiig unshsaar 1 jil garui boloh gej baina. Shine bichleg nemegdej uu geed neleed dogdolj uzdeg shu. Africa tiviig duusgana gedeg chin mash tom davaa shu. Odoo Latin Amerik gej bas neg hetsuu davaa baina daa. Spanish sain suraarai tegehgui bol hestuu shu. Busad tivuud bol barag ayulgui dee. Good luck!!!

Aba wrote on 2008/09/21 - 15:13
#4

60 nii toolol zugeer yum shig bna lee daan ch teriig ni ODOO medej baigaa humuus ni mongo oloh heregsel bolgood 2 oor zurhaigaar 2 oor calnsder gargaj hebleed baigaag bi shuud 100% holboj uzdegiin hamt suugaad buruu zoboo yarihgui soninhebleer negiigeel joohon doromjilno.
bi hubidaa mongol ulsaa delhiin tseejind orshdog gedegtei sanal niildegui yumaa ondog helbertei yumnii ali tali tolgoi ali tal hol gej uzseneer hamaaraad tsejind esbel obdog habid baih yumuudaa. minii harj baihsan zurehnuudiin alintainch mongoliin gazariin zurag tostoi bishee? harin gur bazar guin helsen delgegshin terlegshig gedeg bodoo baihad ih unen yum shigee.
baigalaa hairlah heregtei gedegtee sanal 100 negdej bna. gadas suglaad nuhiig tagaldag humuus shuudee hotiin soyol gedeg yum huniig baigalaa hairlah uzeliig bagsagdag yumuudaa.
hotiin soyol nuudelchinii soyol gedeg deer tom asuudal uusej baigaa delhiin tom ulsuudiig dagaad soyoljihuu esbel ali deer ued baisan nuugeed aimdardag ter amidaralaa amidarahuu gehleereer asuudal uuseed baigaa yumaa. nuudelchin mori undag mongol gej bid hudlaa baharhaj hudlaa yarisaar baigaad delhiid sorog image uusegsen yum shigee ongotsonruu morio unaj irsen uu? bugd mori unaj chaddagui dandaa nuudeg uu? asuuhleer bi tiim bish gej hariuldag. yagaad gebel mongol chuudiin 70 orchim hubi ni hot bolon aimaguudaad suudag bogood tend humuus mashin undag uchraas sain bol mongolchuudiin 40% ni mori unaj chadah baih gej hariuldagiin ene her bodit too yum shig sanagdaj bna?

hohtolbo wrote on 2008/09/21 - 20:19
#5

Sain uu Amai,

Yunii turuund iim zorigtoi alham hiij,Mongoliinhoo zaluusiin nudiig tailj, ertuntsiig neej baigaa chamd ih bayarlaj bn. Unuudur interneteer ene buh uls ornii tuhai medeelel avch boloh bolovch mongol hunii nudeer harsan zuil shal uur medremj turuulj bn. Bidnii davuu tal bolon sul tal yu ve gedgiig turhmuusuu garch baij l medne. Chamaar mash ih baharhaj bn.
Neeree aylaliin chin tuluvluguug harj boloh uu? Mun yavtsiin baidal geh met zuiliig..Odoogoor haana ayalj bn ve? North Korea orson uu? Ochoogui bol hezee ochih ve? Ter ueiig chin tesen yadan huleej bn.
Sain uils tani delgereh boltugai..

Enkhjin wrote on 2008/10/09 - 01:39
#6

Sain uu Amai. Bi neg yum bodloo; Mongoliin tuuhiin muzeid heden myangan oddiig mongol bichgeer temdeglesen huuchin gazriin zurag baidag, getel bid heden odnii ner medeh bilee? Minii bodloor 10n jiliin bolovsroliin systemd uuniig oruulval yagaad bolohgui gej, huuhed 2000 baiya gehed yadaj 20 od nerleed huruugaaraa zaachihdag bol yah ve. Huuhdiin zusland zaahad tohiromjtoi baih,tiimuu zaluusaa?

Mongolhuu99@yahoo.com wrote on 2008/10/12 - 20:18
#7

hohtolbo-iin comment negiig sanagduullaa. Mongol uls nuudliin soyol irgenshlee orhiod dan suurin irgenshiltei bolvol Mongol uls muhnu gej manai MGL sudlaach erdemted uzdeg. Manai zaluuchuud Mongol ornoo yag sain medehgui, oishoohgui, huduuniih bol teneg, huuchin burangui , hotiin gadaadiin bol orchin ueiin saihan mundag gesen oilgolttoi baina. Odoonii ene bolovsroliin systemiig undseer n oorchilvol er n yadag yum bol. Eh orniihoo tuluu sanaa setgeltei yavdag zaluus tsuglaj erdemten mergediig uriad ch yumuu uulzaj ene tuhai yariltsmaar sanagddag, bid dan uhaanaar buhniig shiidej chadahgui shuudee.
Huduu oron nutgiin irged maani mash olnooroo hot ruu shiljin suurshij baina. Ug n mal dagaval am tosdono gedeg shuudee, ted hotod ireed yamar uruvdultei baidaltai boldog gee. Tegeheer odoo yah ve gedeg asuudal garch irj baina. Ireedui zaluuchuud bidnii gart baina. Duugarval duu neg dugtarval huch neg gedeg shuudee. Alivaa yuman deer arga charga baih l yostoi, Mongol ornoo bid l hogjuulne.

Mongolhuu99@yahoo.com wrote on 2008/10/12 - 23:08
#8

amai ahiig bi todroosoo mederch baina bi uuniig hussen uymshuu bi tanitail hamt ene blogoos oor site ruu ormoorgui baina tiimee mongol uls delhiin cheechind baidagiin bna..neeree manai mongol tsag tooliin bichig ih aguu shu uneheer aguu tanii blogiig bugdiine unshij duusgaad daraana zovhon tanitai holbogdmoor bna tanitai yariltsmaar bna

javhaa wrote on 2008/10/13 - 20:51
#9

Сүүлийн үеийн бичлэгүүд таалагдаж эхлэв. Надад тэр очоод байгаа орнуудын чинь амьдрал, санаа огт хамаагүй. Тийм ч болохоор сэтгэгдэл бичмээргүй санагддаг байлаа. Аялалын чинь эхний үед ч яахав өөртэй чинь мессенжерт тааралдаад байсан болохоор нээх бодохгүй байлаа. Энэ мэт бичлэгүүд чинь харин таалагдаж байна. Монгол гэдэг үг Мөнхийн голомт гэсэн тэнгэрийн өгсөн нэр. Дэлхийд анх хүн үүссэн, соёл иргэншил үүссэн газар бол Монгол. Бүх хүмүүс монголоос гаралтай. 6 бол ээж буюу газар эх, 9 бол эцэг буюу эзэн тэнгэр. Энэ хоёр нийлж АРГА БИЛЭГ-ийн загас болдог юм. Дундаа бас нэг жижиг загастай бас байдаг. Тэр нь үр хүүхэд буюу хүмүүнийг төлөөлдөг. Шашин гэж байдаггүй үед Монголчууд тэнгэртэйгээ л харьцдаг байлаа. Шашин болгон монголын энэ агуу нууцыг мэдэхийг хүссэндээ гаргасан зүйлс. Энэ болооод олон зүйлс бий. Өнөөдөр гадаад үг бүрийн цаад утга нь дандаа монгол хэлнээ байдаг. Хүмүүний хөгжилийн чиг хандлага юу вэ? гэсэн нэгэн асуулт гарч ирсэн юм саяхан. Тэгсэн сайн бодоод байсан чинь дэлхийн хөгжил монголруу буюу монгол шиг амар жимэр аж төрөн суух л юм байна. Манай хөгшид яагаад хөгширөхөөрөө хот газраас зугтаад хөдөө амьдрармаар санагдаад, үхэхээсээ өмнө төрсөн нутагтаа очдог нь бас нэг монголын нууц. Өнөөдөр хүмүүс яагаад бясалгалд их дуртай байдаг, яагаад классик хөгжим хэзээд хөгжмийн хаан байдаг, чиллаут яагаад хүнийг амраадаг вэ…. асуулт олон. Эцсийн зорилго бол Анир чимээгүй аж төрөх, амар амгалан байх, байгаль дэлхийгээ хүндлэх, тэнгэртэйгээ харьцдаг байх….
Бүхнийг умартаж манай ард түмэн…
Бүрэн улсаа аврах цаг ирж бидний ухаант шинэ үеийнхэн…

Silence бол бидний амьдрах хэлбэр
Sound бол тэнгэртэйгээ харьцах арга.

LG Sound. ubclubppl@yahoo.com

LG wrote on 2008/10/23 - 00:32
#10

xue chamd bvr ataarxaj bna shvv araas chine yawaad ochxuu xamt tenii xe xe xezee mongoldoo irex yum be delxii bvx xvvxniig duusagchwaa naizaa urt vs zoxison bna xvswel xariy bicheerei yawaad bai daa zaluu mine

undraa wrote on 2009/05/05 - 01:04
#11

ene blogiig onoodor anh udaa uzlee unheer gaihaltai suusan tsetsnees tensen teneg ni deer gej mongolchuud unheer onj helsen baidag shuu ene zaluugaar unheer baharhaj bna mogoliin buh zaluuchuud eh ornoo hairlaj eh ornooro baharhaj chadval bid unheer tenger zayatai hosgui ard tumen yum shuu bidnii eh oron MONGOLA ueiin ued uurd monh ongon baigaltaiga orshin togtnoh boltugai

mongoliiin huu wrote on 2011/08/17 - 22:08
You can leave a response, or trackback from your own site.

Write Your Comment

Comment Guidelines: Basic XHTML is allowed (a href, strong, em, code). All line breaks and paragraphs will be generated automatically.

You should have a name, right? 
Your email address, I promised I won't tell it to anyone. 
If you have a web site or blog, you can type the URL right here. 
This is where you type your comments. 
Remember my information for the next time I visit.